Jan 17, 2011

“Loron 100 Servisu KAK Zero” no “Scapegoat Theory” (Teoria Bibi-metan)

Martinho G. da Silva Gusmão

Artigu ida ne’e mosu wainhira hau le Timor Post 08/06/2010 ne’ebe tau titulo “Loron 100 Servisu KAK Zero”. Ema ne’ebe toman ona halo analiza politika hatene katak espresaun “Loron 100” (hundred days) mai husi analista politika iha USA nian ne’ebe sukat sira nia presidente ninia servisu hafoin tomada de posse. Tradisaun loron 100 – tuir analista politika USA – suficiente ba presidente USA eleitu ida atu hatudu ninia ‘kontinuidade’ no ‘diskontinuidade’ ho presidente anterior. Wainhira nia halo buat foun, entaun analista sira dehan katak presidente foun halo karakterizisaun politika ida ba ninia governasaun no administrasaun. Wainhira nia la hatudu buat foun, entaun sira hakerek katak presidente foun seidauk sai husi presidente tuan nialalatak. Ne’e deit.


Iha Timor Leste, espresaun “Loron 100” ne’e baibain mai husi aktivista NGO ka dala ruma husi membru PN. Kritika hanesan hatudu deit katak, tuir lolos iha Timor Leste ita seidauk iha ‘sasukat rasik’ atu halo analiza politika, entaun ita aplika teoria “qualquer coisismo” (buat hotu bele): inklui lori sasukat husi rai seluk. Afinal, iha Europa ka Amerika Latim sira la uza espresaun “Loron 100” atu sukat sira nia orgaun ka instutisaun ruma.

Ita nia kritika barak liu mai tan politika no publisidade mediatiku, no oituan liu wainhira sukat husi artikulasaun akademika. Interesante atu ita dehan sai katak, jornalista sira halo liu intervista ka tuir press conference; sira la dun salta tama ba discurso ho dosente ka professor sira iha universidade ruma. Tan ne’e ita la hetan ekilibriu atu fiar ba statement NGO kona ba “Loron 100”, basa, ita la dun halo analiza politika akademika, maibe limita an deit bainformasaun media. Interesante liu tan, wainhira NGO ka aktivista iha prevensaun no kombate korupsaun servisu liu ona “Loron 1000”, maibe sira la rende. Husi parte seluk, KAK ne’ebe fohin mak servisu “Loron 100”, ita obriga atu rende deit.


Korupsaun: Husi “Prevensaun” ba “Kombate”


Iha konseptu 2 ne’ebe dala barak ita kahor malu wainhira ko’alia kona ba korupsaun. Konseptu ne’e mak “prevensaun” no “kombate”. Tuir hau nia hanoin, konseptu “prevensaun” refere liu ba aspektu edukativu no aksaun moral. Iha ambiente ida ne’e, tuir lolos responsabilidade atu halakon korupsaun tenki mai husi ema hotu-hotu no husi ema ida-idak atu halo resistencia moral. Claro, liu-liu mai husi governante sira, ekzekutivu sira no orgaun soberano sira seluk.

Tentasaun boot ne’ebe ita nia ekzekutivu sira hasoru mak wainhira governu ida hahu halo “projektu” ida ba “projektu” seluk, halo lei ida ba lei seluk. Hau konkorda ho espresaun ne’ebe deputadu Domingos Sarmento (FRETILIN) deklara, katak, mentalidade koruptu sei la resolve problema. Hanesan dala ida hau hakerek iha Timor Post, katak, “pensamento corrupto” mak sai hanesan korupsaun nia hun no abut. Hau fo ezemplu, hanesan PPR (Projektu Pakote Referendum) no LPV (Lei Pensaun Vitalisia). Ba hau, PPR no LPV hatudu momos saida mak “mentalidade koruptu” no “pensamento corrupto” ne’e rasik. No buat hirak ne’e halao liu husi kolaborasaun entre governu no PN. LPV sai hanesan produtu husi pensamento corrupto husi governo-PN ne’ebe domina husi FRETILIN. Tuir hau nia hare, LPV sai hanesan monumento boot ida atu hatudu oinsa mak kritika husi AMP hasoru FRETILIN la iha rezultadu, tan ohin loron AMP mos la book an atu hamaten tiha (anula) lei ida ne’e. Em vez, PPR mai nudar produtu koruptivu husi governu no PN ne’ebe domina husi AMP. Ita hein katak, opozisaun sei halo investigasaun independente ida hoti hatoo ba publiku no Prokuradoria, no lalika halo deit deklarasaun iha media. Maski nune’e, sira hotu labele kontra malu, tan hotu-hotu hetan benefisiu husi korupsaun ida ne’e.

Faktu husi LPV no PPR hatudu deit oinsa mak ita rende tiha ona atu halo resistencia moral. Iha oportunidade diak, dala ruma hau hetan inspirasaun diak husi Biblia atu halo homilia iha domingo kona ba “resistensia moral”. Hau sempre uza LPV no PPR nudar indikasaun katak ita la konsege halo prevensaun ba korupsaun.

KAK no Scapegoat Theory

Konseptu ida seluk mak “kombate” korupsaun, funsaun ida ne’ebe atribui ba KAK. Maibe, hau hanoin katak haruka KAK kombate korupsaun iha “Loron 100” nia laran la’os ideia ne’ebe inteligente. Sa tan dehan “servisu KAK zero”, ne’e hatudu duni konspirasaun politika ida hodi halo KAK nudar “scapegoat”. Hanesan Indonesia nia situasaun, mosu fenomena ida hodi dehan “Memberantas Korupsi, bukan Memberantas KPK”.

Maibe, ita husu lai saida mak “scapegoat” (= bode expiatoria; bibimetan)? Teoria ida ne’e mosu iha antropologia religiosa nia let. Ida ne’ebe famozu liu mak Rene Giscard. Nia halo surpresa boot ida, wainhira nia dehan katak “violence is the heart and secret soul of the sacred” (violensia hanesan buat lulik nia fuan no klamar nia segredu), ka “religion shelter us from violence just as violence seeks shelter in religion” (relijiaun hamahan ita husi violensia, hanesan lolos violensia buka atu hamahan an iha relijiaun laran).

Tuir Giscard, matenek nain sira dehan katak tribu/ suku balun dala ruma hasoru dezastre naturais, moras, terus, ki’ak no too mate. Sira fiar katak dezastre sira ne’e mosu tan “pecado” ne’ebe sira halo hasoru nawan-lulik no bein-ala sira nia klamar. Suku tenki rona sira nia lia-nain atu hatene lolos saida mak bein sira hakarak, no saida mak ita tenki halo. Iha Timor, dala ruma lia-nain ka matan-dok sira ku’a manu aten, fahi aten ka asu aten atu ‘detekta’mensagem husi sorin-balun ba! Hatene tiha bein-ala sira nia “lia-menon”, entaun lia-nain sira hahu husu atu komunidade bele “sakrifika” buat ruma atu “kasu tiha salan” sira ne’ebe suku halo.

Iha suku sira Semit ka Saharawi, Maya no Aztec, India no seluk tan, sira uza “bibi-metan”. Wainhira halao serimonia adat, komunidade mai hamutuk atu kasu lai sira nia salan. Sira kaer tiha bibi-metan ida, futu metin nia matan no tau bibi-metan ne’e iha komunidade sira ne’ebe halibur ne’e nia leet. Hotu-hotu mai hamulak (no hotar) lisuk iha bibi-metan ne’e! Wainhira komunidade deklara sai ona sira nia salan, entaun sira tau ‘aimoruk’ no ‘ran’ iha bibi-metan ne’e hodi baku kanek no duni sai bibi ne’e hodi halai ba rai fuik maran. Ho ida ne’e sira fiar katak “bibi-metan” ne’e halo sira escapa husi babeur, tan lori tiha ona sira nia sala tomak ba rai fuik maran. Iha neba bibi-metan ne’e sei hasoru animal fuik sira seluk ne’ebe sei han mate tiha nia. 

Hamutuk ho Giscard, ita husu took: KAK ne’e bele sai hanesan scapegoat ka lae?

Hau hanoin, logika silogismo Giscard nia hela interesante nafatin! Nia dehan (1), ita ema hakarak atu hetan buat ida espesial iha ita nia moris. Liu-liu mentalidade “arkaika” (primordial) ne’ebe hanoin katak, ita hetan deit bensaun husi lalehan wainhira ita ema sai riku, matenek no kaer ukun. Wainhira ita hakarak ona, entaun ita buka atu hetan eh halo/ hasaran tuir (mimesis). Maibe (2), mimesis ne’e bele hamosu konflitu. Tan, dala barak mosu katak ema barak hakarak ka hadau lisuk “mehi” ida. Por exemplo, ema barak hakarak sai PR, maibe povu sei hili deit ema ida; ema lubuk ida hakarak sai PM, maibe, ida deit mak hetan. Entaun, ida ne’e hamosu ona rivalidade. Objektu nebe ita mehi ne’e hahu lakon ka haksumik an tiha. Ita la hare ona ba objektu ne’e, maibe hare malu mak matan la mos ona. Wainhira hare malu matan la mos, entaun hahu mosu violensia, hodi dehan “tan o nia hahalok mak hau sai tiha nune’e!” Nune’e, liu husi dalan violensia mak ema sira ne’e hadau fali buat nebe sira hakarak. Nia konsekuensia (3), violensia ne’e halakon tiha moris damen. Rivalidade nebe mosu sai ona hanesan “motor” no “dinamo” moris nian. Matenek no hanoin diak sira semo lakon hotu, norma no relasaun diak nebe uluk ita iha, agora sai tiha ona inimigo. Maibe, atu harii fila fali damen entaun ita lori tihaagresividade hodi tula sae ba buat ida (ema ida?) nia leten. Ne’e mak mekanismu “bibi metan”. Nune’e, violensia ne’e la’os “ita nia sala”, maibe bibi-metan nia sala. Agora (4), mimesis,konflitu atu hadau malu objektu ida, rivalidade mak hamosu violensia. Hodi hetan “bibi-metan” entaun ema bele ona halo lakon tiha violensia hirak nebe mosu. Nune’e “bibi-metan” nebe ita la gosta, ita odio sai tiha sagradu. Tan ita mak konsagra tiha bibi metan nudar ida nebe kasu ita nia sala tomak. Hodi dehan ho liafaun seluk, violensia kolektivu nebe ita halo hodi tau fali todan ba iha bibi-metan nia leten. Konkluzaun (5), katak, ita mak halo violensia maibe dun no halo ema seluk mak lori todan.

Iha aspektu lubuk ida mak halo katak “kombate korupsaun” ne’e halo KAK sai tiha bibi-metan. Uluk nanain, ita hotu hakarak sai riku. Maibe, ema balun deit mak iha sorte tan wainhira kaer “poder” sira iha aksesu atu ra’ut osan. Entaun, sira ne’ebe la hetan oportunidade atu halo korupsaun sente an hanesan vitima, ka hetan violasaun ba ninia direitu. Ema hotu ne’ebe uluk sai hanesan amigo, bele hare malu nudar inimigo. Sira sempre moris iha rivalidade nia laran. Too wainhira sira hetan “ema seluk” atu lori todan hotu. Ohin loron, korupsaun sai hanesan parametru ba rivalidade entre ukun-nain sira. Uluk FRETILIN la konsege kombate korupsaun. Ohin loron, AMP mos la biban. Tan korupsaun no poder ne’e mai hamutuk deit nudar “a mistical sense of being rich and might”. Agora, AMP no FRETILIN hetan lisuk “bibi-metan” ida naran Dr. Adérito de Jesus Soares (sorry friend, but you’re blacksweet), ho ninia adjunto KAK nain rua: José Neves no Manuel Bucar. Tan too Loron 100 ida sira seidauk kaer deputadu, ministru ka ofisial sira seluk, entaun hotu-hotu “ataka” sira. Alias, Adérito, José no Manuel mak sala, no tenki lori todan. Ita konsiente ka lae, maibe kritika hasoru KAK kona ba “Loron 100” hakarak hatudu deit katak ita tenki buka bibi-metan atu tau sala ba leten, tan ita nia rivalidade ne’ebe violentu seidauk kasu hotu.
Liafuan ikus ...

Kritika hasoru KAK tan “Loron 100” la halo buat ida, hatudu deit katak ita la halo “investimento moral” hodi fo coragem ba sira atu la’o ba oin. Liu-liu wainhira husi parte Governu ka PN mos foti lia hasoru sira, ne’e hatudu deit buat ne’ebe provérbio Indonésio nian dehan “lempar batu, sembunyi tangan”. Katak, ita tuda sala ba KAK maibe ita rasik subar an tiha iha kurtina kritika moral nia laran.
Husi biban seluk, tuir lolos, NGO hanesan LABEH ne’ebe servisu “Loron 1000” resin ona atu halo prevensaun ba korupsaun (maibe rezultadu zero), bele fo coragem atu KAK servisu “Loron 100” ba bebeik. Hau prefere, Komisariu no nia adjunto sira servisu “in silencio”, do que garganta maibe depois kaer deit laho oan ida. *-

*) Direitor CJP Diocese Baucau, dosente iha filosofia etika & politika no ateismu kontemporanea iha Seminario Maior S. Pedro & S. Paulo, Fatumeta no UNTL

No comments: