Jun 15, 2011

Timor-Leste: Rekonsiliasaun no Fila Hikas Mai husi Indonézia

The full report is available in  English.

Status ne’ebé seidauk rezolvidu husi eis refujiadu rihun ba rihun ne’ebé mak halai sai hodi hakur fronteira depoizde votasaun ida ba independénsia nian iha tinan 1999 sei sai nafatin nu’udár dezafiu ida ba Timor-Leste nia estabilidade prazu naruk nian. Sira barak mak nunka konsege integradu didi’ak ba iha komunidade lokál nia laran no fila hikas ona liuhosi fronteira iha númeru ne’ebé ki’ik maibé aumenta ba beibeik iha relasaun ho estabilidade ekonómiku no polítika nian iha estadu foun ne’e nia laran. Repatriasaun hirak-ne’e tenke enkorraja husi nasaun rua ne’e nu’udár oportunidade di’ak ida atu promove rekonsiliasaun entre komunidade rua ne’ebé mak haketak husi fronteira. Hodi halo ida-ne’e sei hatudu kustu sira husi impunidade ba violénsia ne’ebé mak akontese durante referendu tinan 1999 nian no mós realsa fallansu atu implementa rekomendasaun prátika sira ne’ebé mak mai husi ninia komisaun rua, CAVR no Komisaun ba Verdade no Amizade nian. Timor-Leste nia lideransa bele desidi katak forma balun husi amnestia nian mak meiu ne’ebé di’akliu ba oin nian, maibé nasaun ne’e labele ona atu atraza tán diskusaun ne’ebé luan kona-bá solusaun sira.



Ema rihun atus rua limanulu mak halai sai husi provínsia Timor Timur depois referendu tinan 1999 nian, sira barak mak deslokadu tanba hetan obriga husi forsa seguransa Indonéziu nian no mós milísia sira. Husi rihun hirak-ne’e balun hela nafatin iha Timor Loromonu tanba razaun ekonómiku nian; sira barak seluk tanba hetan presaun husi membru família no mós líder komunitáriu sira. Grupu ida ikus ne’e seidauk bele integradu didi’ak ba iha sira nia komunidade lokál nia laran, lakohi atu husik hela kampu refujiadu sira antigu nian, no sai frustradu tanba asisténsia ofisiál nian hakotu tiha ona. Estabilidade polítika iha Timor-Leste no mós ho promesa kona-bá asesu ba rai nian halo perspetiva atu fila-fali nian sai atrativu liután. Maibé informasaun ne’ebé la loos no baze legal ne’ebé la klaru atu husik hela Indonézia, no mós sente-tauk katak sira nia asesu ba propriedade no direitu polítiku nian sira sei la asegura ne’e mak sei tahan hela sira.
Minoria ki’ik husi eis milísia no líder pró-integrasaun atus balun politiza ona kestaun kona-bá fila hikas nian. Sira buka atu hetan garantia katak sira sei la hetan prosesu julgamentu ba akuzasaun kona-bá krime sira hasoru umanidade nian no sira mós hakarak atu hetan rekoñesimentu nu’udár “vítima polítika” husi Indonézia nia retirada. Eis milísia sira la hamosu tán ona ameasa seguransa ruma ba Timor-Leste tanba sira agora dezarmadu no iha partikulár rekoñese independénsia nu’udár verdade ne’ebé irrevizível. Maibé perspetiva ba sira nia fila hikas ne’e sai polítikamente esploziva ba nasaun ne’e, partikularmente iha auzénsia husi prosesu julgamentu nian. Maski lideransa polítika Timor-Leste nian subliña fila-fila ona katak “odamatan nakloke nafatin” no polísia no mós líder komunitáriu sira rekoñese kona-bá nesesidade atu garantia seguransa ba ema hirak ne’ebé fila hikas mai, sei iha nafatin sinál sira katak sei susar atu asegura direitu báziku husi eis apoiante integrasaun nian sira.
Serbisu hamutuk ho Indonézia atu estabelese prosesu formál ida sei sai nu’udár meiu ida ne’ebé di’ak liuhotu atu de-politiza natureza husi repatriasaun nian no mós hamenus influénsia polítika saida mak eis milísia no líder pró-autonomia nian sira sei iha. Ne’e sei suporta esforsu rekonsiliasaun nian sira ba prazu naruk nian mezmu nu’udár implementasaun ba rekomendasaun prátika sira husi Timor-Leste nia komisaun rua ne’ebé mak sai retarda ona. Ne’e presiza atu akompaña ho esforsu renovadu sira ba rekonsiliasaun iha nível komunitária nian no mós monitorizasaun rigorozu ba fila hikas nian, atu asegura katak ema hirak ne’ebé mak involve iha violénsia nível ki’ik nian ka ema hirak ne’ebé mak ninia auzénsia sei hamosu deskonfiansa sei bele atu reintegradu. Ne’e mós sei presiza polítika ida ne’ebé klaru kona-bá oinsá mak atu trata ho prosesu julgamentu sira nune’e mós investigasaun sira ne’ebé mak seidauk kompleta.  
Lá’os governu Timor-Leste nian mesak deit mak lori responsabilidade ba empate atuál husi justisa no rekonsiliasaun nian. Indonézia konsistentemente blokeia ona esforsu sira atu lori justisa ba ninia líder militár sira no mós eis milísia Timoroan sira ne’ebé mak hela iha ne’ebá hodi rekuza atu kolabora ho Timor-Leste nia tribunál sira. ONU falla atu garante justisa enkuantu nia sei iha influénsia. Timor-Leste mak agora lori todan hotu. Hamutuk ho parlamentu, governu tenke serbisu hodi dezenvolve polítika kona-bá oinsá mak atu hakat ba oin ho akuzasaun sira ne’ebé iha hela. Tribunál internasionál ida sei nafatin lá’os nu’udár arrankadór ida no tribunal interna sira ne’ebé fraku mak nu’udár fatin úniku ne’ebé posível ba prosesu julgamentu ruma iha aban-bainrua nian. Esforsu foun ruma atu avansa ho amnistia ida sei bele la’o lailais liu; opsaun ida ne’ebé diskuti hela husi partidu polítiku prinsipál sira mak “amnistia seletiva” ida. Se la bazeia ba kritériu legál sira ne’ebé klaru, ida-ne’e sei sai nu’udár opsaun ne’ebé aat liuhotu iha meza tanba ne’e sei lá’os deit atu taka posibilidade justisa ba krime barabarak maibé mós sei politiza liután prosesu ne’e. Sei iha nafatin risku ida katak desizaun ida atu la halo prosesu julgamentu sei bele hamosu retaliasaun violent hasoru suspeitu sira. Klaru katak ne’e sei komplika liután esforsu sira atu harii estadu de direitu no mós garante direitu ba ema hotu-hotu.  
Akordu polítika kona-bá justisa no rekonsiliasaun nian ne’e sai difísil ona maibé urjente. Parlamentu no  governu Timor-Leste tenke foti pasu sira tuirmai ne’e:
  • Klarifika ho governu Indonéziu nian liuhosi nota de entendimentu [MoU] ida kona-bá prosedimentu formál ba repatriasaun voluntária husi ema hirak ne’ebé mak moris iha Timor-Leste; 
  • Dezenvolve polítika ofisiál ida ne’ebé suporta repatriasaun voluntária, inklui asisténsia limitada ba ema hirak ne’ebé fila hikas mai, liuhosi asisténsia ba ai-hán no apoiu mediasaun nian durante períodu provizóriu ida nune’e mós monitorizasaun fortalesidu ba prosperiedade nian no mós elabora sira nia direitu sira bainhira fila ona mai; 
  • halo debate iha parlamentu kona-bá CAVR nia relatóriu no projetu de lei sira kona-bá reparasaun ba vítima sira no mós kriasaun ba instituisaun ida ne’ebé planeadu nu’udár susesór CAVR nian, ne’ebé mak ninia mandatu tenke inklui hodi suporta prosesu sira rekonsiliasaun komunitáriu nian; 
  • renova esforsu sira hamutuk ho Indonézia atu implementa rekomendasaun sira husi Komisaun Verdade no Amizade nian; no mós 
  • kompromete públikamente hodi halo prosesu julgamentu ba akuzasaun ezistente sira iha tribunál interna sira.  
Dili/Bruxelas, 18 April 2011

No comments: